MITTETULUNDUSÜHINGU ELSA ESTONIA PÕHIKIRI
Kinnitatud erakorralise üldkoosoleku otsusega 25.10.2012. a.
PREAMBUL
Mittetulundusühing ELSA Estonia on asutatud 26.02. 2001. a. ELSA Estonia on 1981. a asutatud rahvusvahelise üliõpilasorganisatsioonide võrgustiku “The European Law Students’Association“ Eesti haru. Meie visiooniks on õiglane maailm, kus austatakse inimõigusi ja kultuurilist mitmekesisust. Ühingu missioon on panustada juriidilisse haridusse, edendada vastastikust mõistmist ning kasvatada õigustudengite ja noorte juristide sotsiaalset vastutust.
I peatükk – Üldsätted
1. Ühingu nimi
Mittetulundusühingu nimi on “MTÜ ELSA Estonia” (edaspidi Ühing), mis on lühend sõnadest “The European Law Students’ Association - Estonia”.
2. Olemus ja tegevuse alused
Ühing on mittetulundusühinguna tegutsev eraõiguslik juriidiline isik, mis oma tegevuses juhindub:
a) Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest;
b) rahvusvahelise ELSA põhikirjast;
c) rahvusvahelise ELSA juhatuse otsustest;
d) käesolevast põhikirjast;
e) Ühingu kodukorrast;
f) Ühingu juhatuse (edaspidi Juhatus) ja üldkoosoleku (edaspidi Üldkoosolek) otsustest;
g) Ühingu osakondade Juhatuste ja Üldkoosolekute otsustest.
3. Eesmärgid
3.1. Ühingu eesmärkideks on:
a) õigusteaduse tudengite ja noorte juristide silmaringi avardamine ja sotsiaalse vastutuse arendamine läbi erinevate tegevuste, mis täiendavad akadeemilist haridust;
b) juristide ja tudengite omavahelise suhtlemise soodustamine ja kogemuste jagamine;
c) rajada, edendada ja arendada teineteisemõistmist, koostööd ning isiklikke ja professionaalseid kontakte erinevatest riikidest pärit tudengite ning noorte juristide vahel;
d) tudengite ja noorte juristide ettevalmistamine tööks rahvusvahelises keskkonnas.
3.2. Oma eesmärkide saavutamiseks Ühing:
a) organiseerib akadeemilist tegevust (Academic Activities);
b) korraldab seminare ja konverentse (Seminars & Conferences);
c) vahendab praktikakohti Eesti üliõpilastele välisriikidesse ja välisüliõpilastele Eestisse (Student Traineeship Exchange Program);
d) levitab oma tegevust puudutavat informatsiooni, reklaami ja trükiseid;
e) teeb koostööd ja vahetab kogemusi teiste organisatsioonidega Eestis ja teistes riikides;
f) toetab õigusvaldkonnaga seotud haridus-, teadus- ja arendustööd Eestis;
g) arendab tegevusi, mis on vajalikud Ühingu eesmärkide saavutamiseks ja ei ole vastuolus õigusaktidega ega käesoleva põhikirjaga.
3.3. Eesmärkide saavutamiseks on Ühingul õigus:
a) koguda liikmemaksu;
b) sõlmida lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega, sh sõlmida sponsorlepinguid;
c) võtta vastu rahalisi annetusi;
d) sooritada muid vajalikke tehinguid või toiminguid.
4. Struktuur
4.1 Ühingul on kaks osakonda.
4.2 Ühingu osakonnad on:
a) ELSA Estonia Tallinna osakond
b) ELSA Estonia Tartu osakond
(edaspidi eraldi Osakond ja ühiselt Osakonnad)
4.3 Ühingu Osakond ei pea asuma Ühingu asukohas.
4.4 Kõik Ühingu liikmed kuuluvad ühte Osakonda vastavalt oma ametlikuks õppekohaks olevale linnale - Tallinnale või Tartule. Liikmed, kelle ametik õppekoht ei asu Eestis, kuuluvad ELSA Estonia Tallinna Osakonda.
5. Asukoht
Ühingu juhatuse asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
6. Majandusaasta
Ühingu majandusaasta algab 1. aprillil ja lõpeb 31. märtsil.
7. Sümboolika
Ühingul on oma sümboolika ja pitsat.
8. Kodukord
8.1 Ühingul on kodukord.
8.2 Kodukorra muutmine ja vastuvõtmine on Ühingu Üldkoosoleku ainupädevuses.
8.3 Kodukorraga on reglementeeritud Ühingu töö sisemine korraldus osas, mis ei ole reglementeeritud Eesti Vabariigi seaduste, Ühingu põhikirja ja ELSA rahvusvaheliste alusdokumentidega.
II peatükk – Ühingu juhtimine
9. Ühingu juhtimine
9.1 Ühingu kõrgeimaks juhtorganiks on Ühingu Üldkoosolek, mille korraldust reglementeerib kehtiv mittetulundusühingute seadus ja käesoleva põhikirja IV peatükk.
9.2. Ühingut juhib Ühingu Üldkoosolekute vahelisel ajal Ühingu Juhatus.
9.3 Tööd Osakondades juhivad Osakondade Juhatused lähtudes Ühingu põhikirjast ja kodukorrast, Ühingu Üldkoosoleku otsustest, Osakonna Üldkoosoleku otsustest, Ühingu Juhatuse otsustest.
9.4 Ühingu esindusorganiks on Ühingu Juhatus. Ühingu nimel võib kõiki tehinguid ja muid toiminguid teha iga Ühingu Juhatuse liige. Osakonna Juhatuse liikmel on õigus Ühingut esindada üksnes juhul, kui talle on selleks Ühingu Juhatuse poolt väljastatud volikiri.
9.5. Ühingu Juhatusel ja Osakonna Juhatusel toimub kord poole aasta jooksul ühine koosolek, mis toimub linnas, kus tegutseb vastav Osakond. Ühingu Juhatuse ja Osakonna Juhatuse koosolek toimub mõlema Osakonnaga eraldi.
III peatükk – Liikmed, vilistlased ja auliikmed
10. Liikmed
10.1. Ühingul on liikmed, vilistlased ja auliikmed. Vilistlasi ja auliikmeid ei loeta Ühingu liikmeteks seaduse ega käesoleva põhikirja tähenduses.
10.2. Ühingu liikmeks võib olla:
a) akrediteeritud õppekava järgi akadeemilise kõrghariduse astmes õppiv isik, kui nimetatud õppekava sisaldab vähemalt poole ulatuses õigusteaduslikke õppeaineid;
b) isik, kelle poolt käesoleva lõike punktis a) nimetatud õppekava läbimisest on möödunud vähem kui kolm aastat.
11. Liikmete õigused
11.1 Ühingu liikmel on õigus:
11.1.1 osaleda hääleõigusega Ühingu Üldkoosolekul;
11.1.2 osaleda hääleõigusega selle Osakonna Üldkoosolekul, kuhu ta kuulub;
11.1.3 valida ja olla valitud Ühingu Juhatusse ning ELSA rahvusvahelisse juhatusse;
11.1.4 valida ja olla valitud Ühingu Osakonna Juhatusse, kuhu liige kuulub;
11.1.5 esitada Ühingu Juhatusele ja Osakonna Juhatusele ettepanekuid ja arupärimisi Ühingu tegevust puudutavates küsimustes;
11.1.6 võtta osa kõigist Ühingu üritustest ja kasutada Ühingu abi;
11.1.7 kandideerida osalema ja võtta osa ELSA rahvusvahelistest üritustest;
11.1.8 lahkuda Ühingust omal soovil.
12. Liikmete kohustused
12.1 Ühingu liige on kohustatud:
12.1.1 aitama kaasa Ühingu eesmärkide teostumisele;
12.1.2 tundma ja järgima käesolevat põhikirja ja kodukorda;
12.1.3 tasuma kehtestatud korras ja suuruses liikmemaksu;
12.1.4 teatama Ühingu Juhatusele liikmete arvestuse pidamiseks oma kontaktandmed;
12.1.5 hoiduma Ühingu eesmärkidega vastuolus olevast tegevusest.
13. Liikmeks vastuvõtmine
13.1 Ühingu liikmeks astuda sooviv isik esitab avalduse Ühingu Juhatusele. Vastavalt sellele, millises linnas liikmeks astuda soovija õpib või õppis, määrab Ühingu Juhatus, millisesse Osakonda liikmeks astuda soovija liikmena kuulub.
13.2 Kui punkti 13.1 järgi on isikul alus kuulumiseks paralleelselt mõlemasse Osakonda, teeb Ühingu Juhatus talle ettepaneku valida tema oma äranägemisel ühe Osakonna, kuhu ta kuulub.
13.3 Liikmeks vastuvõtmise otsustab Ühingu Juhatus.
13.4 Liikme vastuvõtmine otsustatakse ühe kuu jooksul avalduse esitamisest.
14. Liikme väljaastumine ja väljaarvamine
14.1 Liikmel on õigus Ühingust välja astuda avalduse alusel.
14.2 Liige loetakse Ühingust väljaastunuks avalduse esitamisest Ühingu Juhatusele.
14.3 Juhatus võib liikme Ühingust välja arvata kui:
14.3.1 liikme tegevus on vastuolus Ühingu põhikirjaga;
14.3.2 liige kahjustab Ühingu mainet;
14.3.3 või liige ei ole tähtaegselt tasunud liikmemaksu.
14.4 Juhatus teatab kirjalikult kahe nädala jooksul väljaarvatud liikmele sellekohasest otsusest ning teavitab asjassepuutuvat Ühingu Osakonda.
15. Vilistlaseks arvamine
15.1 Ühingu vilistlaseks saada sooviv isik esitab avalduse Ühingu Juhatusele.
15.2 Vilistlaseks on õigus saada Ühingu liikmel:
15.2.1 kes on olnud Ühingu liige vähemalt üks aasta;
15.2.2 kellel puuduvad võlgnevused Ühingu ees.
15.3 Ühingu liikme vilistlaseks arvamise üle otsustab Ühingu Juhatus.
15.4 Ühingu liikme vilistlaseks arvamise otsuse järgselt lõpeb vastava isiku liikmelisus käesoleva põhikirja ja seaduse mõistes.
16. Vilistlaste ja auliikmete õigused
16.1 Ühingu vilistlasel ja auliikmel on õigus:
16.1.1 viibida Ühingu Üldkoosolekul ja Osakonna Üldkoosolekul hääleõiguseta;
16.1.2 esitada Ühingu Juhatusele ja Osakondade Juhatustele ettepanekuid Ühingu tegevust puudutavates küsimustes;
16.1.3 võtta osa üritustest ja kasutada Ühingu abi ning teenuseid;
16.1.4 loobuda vilistlase või auliikme staatusest.
17. Auliikme nimetamine
17.1. Igal Ühingu liikmel ja vilistlasel on õigus esitada Ühingu Juhatusele ettepanek isiku nimetamiseks Ühingu auliikmeks.
17.2. Auliikme nimetamine toimub isiku nõusolekul ning Ühingu Juhatuse ettepanekuga Ühingu Üldkoosolekule.
17.3. Auliikme nimetamise otsustab Ühingu Üldkoosolek.
18. Vilistlase ja auliikme staatusest vabastamine
18.1 Juhatus võib isiku vabastada vilistlase või auliikme staatusest isiku sellekohase avalduse alusel;
18.2 Ühingu Üldkoosoleku otsusega võib isiku vabastada vilistlase või auliikme staatusest:
18.2.1 kui isiku tegevus on vastuolus Ühingu eesmärkidega;
18.2.2 kui isiku tegevus kahjustab Ühingu mainet.
IV peatükk – Ühingu Üldkoosolek
18. Ühingu Üldkoosoleku pädevus
19.1 Ühingu Üldkoosoleku pädevuses on:
19.1.1 Ühingu eesmärgi muutmine;
19.1.2 käesoleva põhikirja muutmine;
19.1.3 Ühingu kodukorra vastuvõtmine ja muutmine;
19.1.4 Ühingu Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine;
19.1.5 Ühingu Juhatuse koostatud tegevusaruande ärakuulamine ja kinnitamine;
19.1.6 raamatupidamise aastaaruande kinnitamine;
19.1.7 liikmemaksu suuruse kindlaksmääramise;
19.1.8 revisjonikomisjoni valimine;
19.1.9 Ühingu jagunemise, liitumise või lõpetamise üle otsustamine;
19.1.10 muud seadusega üldkoosoleku pädevusse antud küsimused, kui käesolevas põhikirjas või Ühingu kodukorras ei ole sätestatud teisiti.
20. Ühingu Üldkoosoleku kokkukutsumise kord ja otsustusvõime
20.1 Ühingu Üldkoosoleku kutsub kokku Ühingu Juhatus.
20.2 Ühingu Juhatus on kohustatud saatma välja teatise korralise Ühingu Üldkoosoleku toimumise aja ja koha kohta vähemalt kakskümmend üks (21) kalendripäeva enne korralise Üldkoosoleku toimumist.
20.3 Ühingu Juhatus on kohustatud saatma korralise Ühingu Üldkoosoleku päevakorra vähemalt seitse (7) kalendripäeva enne väljakuulutatud korralise Üldkoosoleku toimumist.
20.4 Ühingu Juhatus peab erakorralise Ühingu Üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest.
20.5 Ühingu Juhatus on kohustatud saatma välja teatise erakorralise Ühingu Üldkoosoleku toimumise aja ja koha kohta vähemalt neliteist (14) kalendripäeva enne erakorralise Ühingu Üldkoosoleku toimumist.
20.6 Ühingu Juhatus on kohustatud saatma erakorralise Ühingu Üldkoosoleku päevakorra vähemalt seitse (7) kalendripäeva enne väljakuulutatud erakorralise Üldkoosoleku toimumist.
20.7 Ühingu Üldkoosolekul ei ole kvooruminõuet.
20.8 Ühingu liige võib volituse alusel esindada kuni kahte Ühingu liiget.
20.9 Olenemata Ühingu Üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud päevakorrast on Üldkoosolek alati pädev arutama selleks ettenähtud ajal Ühingu Üldkoosoleku ajal ettepanekuid, kaebusi ja korralduslikke küsimusi seoses Ühingu Juhatuse ja Osakondade juhatuste otsuste ja tegevusega ning töökorraldusega niivõrd, kui see ei lähe vastuollu mittetulundusühingute seaduses sätestatuga.
21. Ühingu Üldkoosoleku korraldus
21.1 Üldkoosolekut juhatab Ühingu president või tema poolt määratud isik. Kui Ühingu president või tema poolt määratud isik ei saa Üldkoosolekut juhatada, määratakse juhataja Ühingu Üldkoosoleku poolt.
21.2 Ühingu Üldkoosolekut protokollib Ühingu peasekretär või tema poolt määratud isik. Kui Ühingu peasekretär või tema poolt määratud isik ei saa Üldkoosolekut protokollida, määratakse protokollija Üldkoosoleku poolt.
21.3 Ühingu Juhatuse valimine toimub salajasel hääletusel. Häältelugemiskomisjon moodustatakse kolmest erapooletust Ühingu liikmest. Erapooletu on isik, kes ei kuulu ega kandideeri Ühingu Juhatusse ega kuulu Osakonna Juhatusse.
21.4 Ühingu Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole Ühingu Üldkoosolekul esindatud liikmetest.
V peatükk – Osakonna Üldkoosolek
22. Osakonna Üldkoosoleku korraldus
22.1. Iga Osakond korraldab vähemalt kord aastas Osakonna Üldkoosoleku.
22.2 Osakonna Üldkoosoleku ainupädevuses on:
22.2.1 Osakonna Juhatuse liikmete valimine;
22.2.2 Osakonna Juhatuse aruannete ärakuulamine.
22.3 Osakonna Üldkoosolekust võivad hääleõiguse osa võtta kõik vastavasse Osakonda kuuluvad Ühingu liikmed. Osakonna Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui see on kokku kutsutud vastavalt Osakonna Üldkoosoleku kokkukutsumise korrale.
22.4 Osakonna Üldkoosolekul ei ole kvooruminõuet.
22.5 Osakonna liige võib volituse alusel esindada Osakonna Üldkoosolekul kuni kahte samasse Osakonda kuuluvat Ühingu liiget.
22.6 Osakonna Üldkoosoleku kutsub kokku Osakonna Juhatus, kui Osakonnale ei ole valitud Juhatust, kutsub Osakonna Üldkoosoleku kokku Ühingu Juhatus.
22.7 Osakonna Juhatus valitakse Osakonna liikmete seast.
22.8 Osakonna Juhatuse valimine toimub salajasel hääletusel. Häältelugemiskomisjon moodustatakse kahest erapooletust Ühingu liikmest. Erapooletu on isik, kes ei kuulu ega kandideeri Osakonna Juhatusse ega kuulu Ühingu Juhatusse.
22.9 Osakonna Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole Osakonna Üldkoosolekul esindatud liikmetest.
VI peatükk – Ühingu Juhatus
23. Ühingu Juhatuse olemus ja koosseis
23.1 Ühingu Juhatus on Ühingut esindav ja selle tegevust juhtiv organ, milles on kolm kuni seitse liiget.
23.2 Ühingu Juhatuse liikmed valitakse järgmistele ametikohtadele:
a) president;
b) peasekretär;
c) varahoidja;
d) marketingi asepresident;
e) asepresident akadeemilise tegevuse alal;
f) asepresident seminaride ja konverentside alal;
g) asepresident üliõpilaste praktikavahetusprogrammi alal.
23.3 Ühingu presidendiks on võimalik valida isik, kes on olnud vähemalt 1 aasta Ühingu Juhatuse liige, Osakonna Juhatuse liige või direktor.
23.4 Ühingu Juhatusse ei või kuuluda Osakonna Juhatuse või revisjonikomisjoni liikmed.
23.5 Ühingu Juhatuse liige, kes ei saa oma kohustusi ajutiselt täita, võib esitada Ühingu Juhatusele ettepaneku enda asendamiseks vastava ametikoha direktoriga. Direktor saab õiguse täita Ühingu Juhatuse liikme kohustusi alates hetkest, kui Ühingu Juhatus on sellekohase otsuse vastu võtnud.
23.6 Ühingu Juhatuse ametiaeg on üks aasta ja see algab 1. augustist.
24. Ühingu Juhatuse pädevus
24.1 Ühingu Juhatuse pädevuses ja kohustuseks on Ühingu:
24.1.1 igapäevase tegevuse ja asjaajamise korraldamine;
24.1.2 varaliste vahendite käsutamine;
24.1.3 liikmete nimekirja ja liikmemaksulaekumise arvestuse pidamine;
24.1.4 Ühingu Üldkoosolekute ettevalmistamine;
24.1.5 Ühingu Üldkoosoleku poolt antud ülesannete täitmine;
24.1.6 raamatupidamise korraldamine;
24.1.7 direktorite ametisse määramine;
24.1.8 Ühingu Juhatuse liikmele asendaja määramine;
24.1.9 muud seadusega juhatuse pädevusse antud küsimused, kui käesolevas põhikirjas või Ühingu kodukorras ei ole sätestatud teisiti.
24.2. Ühingu Juhatusel on õigus delegeerida ülesannete täitmist direktoritele niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus õigusaktide ja käesoleva põhikirjaga.
25. Ühingu Juhatuse töökorraldus
25.1 Ühingu Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt kord kuus.
25.2 Ühingu Juhatuse koosoleku võib kokku kutsuda iga Ühingu Juhatuse liige, teatades sellest teistele liikmetele ette vähemalt 7 päeva.
25.3 Ühingu Juhatuse koosolekud toimuvad Ühingu asukohas, kui Ühingu Juhatus ei otsusta teisiti.
25.4 Ühingu Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Ühingu Juhatuse liikmetest. Kui kvooruminõue ei ole täidetud, kutsutakse uus Ühingu Juhatuse koosolek sama päevakorraga kokku esimesel võimalusel.
25.5 Ühingu Juhatusel on õigus paluda koosolekust osa võtma teisi isikuid.
25.6 Ühingu Juhatuse otsused võetakse vastu häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks Ühingu presidendi hääl.
VII peatükk – Osakonna Juhatus
26. Osakonna Juhatuse olemus ja koosseis
26.1 Osakonna Juhatus on Osakonna tööd koordineeriv ja Osakonnas Ühingu eesmärgipäraseid üritusi korraldav organ, milles on kolm kuni viis liiget.
26.2 Osakonna Juhatuse liikmed valitakse järgmistele ametikohtadele:
a) president;
b) peasekretär;
d) marketingi asepresident;
e) asepresident akadeemilise tegevuse alal;
f) asepresident seminaride ja konverentside alal.
26.3 Osakonna Juhatuse liige, kes ei saa oma kohustusi ajutiselt täita, võib esitada Ühingu Juhatusele ettepaneku enda asendamiseks vastava ametikoha direktoriga. Direktor saab õiguse täita Osakonna Juhatuse liikme kohustusi alates hetkest, kui Ühingu Juhatus on sellekohase otsuse vastu võtnud.
26.4 Osakonna Juhatuse ametiaeg on üks aasta ja see algab 1. augustist.
27. Osakonna Juhatuse pädevus
27.1 Osakonna Juhatuse pädevuses ja kohustuseks on Osakonna:
27.1.1 igapäevase tegevuse ja asjaajamise korraldamine;
27.1.2 varaliste vahendite käsutamise koordineerimine koos Ühingu Juhatusega;
27.1.3 Osakonna Üldkoosolekute ettevalmistamine;
27.1.4 Osakonna Üldkoosoleku poolt antud ülesannete täitmine;
27.2 Osakonna Juhatuse täpsem pädevus on sätestatud Ühingu kodukorras.
28. Osakonna Juhatuse töökorraldus
28.1 Osakonna Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt kord kuus.
28.2 Osakonna Juhatuse koosoleku võib kokku kutsuda iga Osakonna Juhatuse liige, teatades sellest teistele liikmetele ette vähemalt 7 päeva.
28.3 Osakonna Juhatuse koosolekud toimuvad Osakonna tegutsemise asukohas, kui Osakonna Juhatus ei otsusta teisiti.
28.4 Osakonna Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Osakonna Juhatuse liikmetest. Kui kvooruminõue ei ole täidetud, kutsutakse uus Osakonna Juhatuse koosolek sama päevakorraga kokku esimesel võimalusel.
28.5 Osakonna Juhatusel on õigus paluda koosolekust osa võtma teisi isikuid.
28.6 Osakonna Juhatuse otsused võetakse vastu häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks Osakonna presidendi hääl.
VIII peatükk – Direktorid
29. Direktori ameti olemus ja kohustused
29.1 Direktor on Ühingu liige, kes abistab oma valdkonna Ühingu Juhatuse liiget või on määratud kindlate Ühingu eesmärgipäraste ülesannete täitmiseks.
29.2 Direktori valimiseks teeb ettepaneku vastava valdkonna Ühingu Juhatuse liige.
29.3 Direktor määratakse ametisse Ühingu Juhatuse otsusega.
29.4 Direktoril on õigus võtta osa Ühingu Juhatuse koosolekutest hääleõiguseta.
29.5 Direktor on aruandekohustuslik Ühingu Juhatuse ees.
29.6 Direktori kohale võib määrata Ühingu liikme ainult tema enda nõusolekul. Direktori kohale määramiseks võib Ühingu Juhatus välja kuulutada Ühingu liikmetele avaliku konkursi.
IX peatükk – Revisjonikomisjon
30. Revisjonikomisjoni olemus, eesmärgid ja kohustused
30.1 Ühingu kontrollorgan on revisjonikomisjon, mille liikmed valitakse Ühingu liikmete ja vilistlaste hulgast Ühingu Üldkoosoleku otsusega üheks aastaks.
30.2 Revisjonikomisjoni eesmärgiks on hinnata Ühingu jätkusuutlikkust, tegevuse eesmärgipärasust ja Ühingu töö efektiivsust.
30.3 Revisjonikomisjoni kuulub kolm kuni viis liiget.
30.4 Revisjonikomisjoni ei või kuuluda Ühingu Juhatuse liikmed, Osakondade Juhatuste liikmed, Ühingu direktorid ega inimesed, kes on Ühingu juures lepingulisel tööl.
30.5 Revisjonikomisjon esitab korralisele Ühingu Üldkoosolekule aruande.
30.6 Revisjonikomisjon tuleb kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord aastas.
30.7 Revisjonikomisjoni kokkukutsumise eest vastutavad solidaarselt kõik revisjonikomisjoni liikmed.
31. Revisjonikomisjoni õigused
31.1 Revisjonikomisjonil on õigus:
31.1.1 Kontrollida Ühingu varalist olukorda, pangaarveid ning raamatupidamisdokumente;
31.1.2 Viibida Ühingu Juhatuse ja Osakonna Juhatuse ühistel koosolekutel ja olla informeeritud Ühingu Juhatuse ja Osakondade Juhatuste otsustest;
31.1.3 Kutsuda kokku erakorraline Üldkoosolek vastavalt seaduses kirjeldatud korrale.
X peatükk – Lõpetamine
32. Otsus Ühingu tegevuse lõpetamise kohta võetakse vastu Ühingu Üldkoosoleku otsusega. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab vähemalt 9/10 Üldkoosolekust osavõtvatest ja esindatud liikmetest.
33. Ühingu tegevuse lõpetamine, jagunemine ja ühinemine toimub Eesti Vabariigis kehtivates seadustes ja õigusaktides sätestatud korras.
34. Ühingu tegevuse lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud Ühingu vara samalaadsete eesmärkidega organisatsioonile või avalik-õiguslikule juriidilise isikule.